Kogemuslugu: Randselva sild Norras

Randselva sild on maailma pikim (634 m) ilma joonisteta ehk ainult BIM mudelite abil ehitatud sild. Miks ja kuidas selles projektis BIMi kasutati? Millised olid võidud? Milliseid tagasilööke tekkis  ning millised olid peamised õppetunnid? Projekt pälvis Tekla BIM Awards peaauhinna 2020. aastal kui parim BIM projekti ning ühtlasi oli ka parim infrastruktuuri projekt.

Øystein Ulvestad

Sweco, BIM arendaja

Øystein vastutab Swecos infra valdkonna BIM mudelite arenduse ja kvaliteedi eest. Ta on spetsialiseerunud mudelipõhisele ja joonisteta projekteerimisele ning sildade parameetrilisele disainile. Øystein on osalenud nii maailma esimese joonisteta ehitatud betoonsilla projektis kui ka pikima joonisteta ehitatud silla projektis.

Tiago Vieira

ARMANDO RITO ENGENHARIA, silla- ja konstruktsiooniinsener / projektijuht

Tiago on oma 19 aasta pikkuse karjääri jooksul osalenud erinevates infrastruktuuri projektides, sh ligikaudu 700 silla ja viadukti projektis Portugalis. Viimastel aastatel on ta keskendunud rahvusvahelisele suunale ning konsulteerinud nii tellijaid kui ehitajaid sillaehituse teemadel. Tiago oli tihedalt seotud Sweco projekteerimismeeskonnaga Randselva silla projektis.

BIMi rakendamine infrastruktuuri projekteerimises –

mida see muudab, kuidas seda teha ning millist kasu me sellest saame?

Skepast&Puhkim on liikumas suunas, kus traditsiooniline 2D projekteerimine on ressursimahukam ja aeglasem kui BIM-projekteerimine. Milline on olnud nende teekond sellise verstapostini? Kuidas panevad nad mudeli nii enda kui tellija kasuks tööle? Milliste töövahenditega ning kuidas üldse koostada BIM mudeleid ning kuidas mudelist ilma manuaalse tööta infot kätte saada?

Eno Lints

Skepast & Puhkim, BIM üksuse juht

Eno alustas oma tööd SKPK meeskonnas suure väljakutsega - Tallinna ringtee Luige-Saku lõigu põhiprojekti teedeehitusliku osa (sh Saustinõmme viadukti) BIM mudeli koostamisega vastavalt Rail Baltica nõuetele. Nüüd juba SKPK BIM üksuse juhina on ta tegelenud BIMi graafilise osa mudeldamise arendamisega, mudeli infosisu automatiseerimise ning otse mudelist aruannete koostamise lahendustega.

Mida teeb riik infra valdkonna digitaliseerimiseks?

2018.a. lõpus pandi paika e-ehituse platvormi visioon, millega riik toetab aktiivselt ehitussektori digitaliseerimist ja tootlikkuse tõusu. Kui BIM on hoonete ehitusel tavapärane digitaliseerimise tööriist, siis taristu ehituses ei ole see veel nii suurt populaarsust saavutanud. MKM-il on käimas mitu arendusprojekti, mis annavad lisahoogu ka taristu digitaliseerimisele – sh. võrgurajatiste andmebaas (VRA), 3D kaksik, standardiseeritud BIM nõuded/etalonmudelid ning ehituse klassifitseerimissüsteem CCI-EE, mis toob ühte süsteemi kogu ehitatud keskkonna, nii hooned kui ka taristu.

Jaan Saar

MKM, digitaalehituse valdkonnajuht

Jaan on juhtinud protsesse ja IT lahendusi erinevates ehitusvaldkonna ettevõtetes üle 15 aasta. MKM-ga liitus ta 2018. aastal eesmärgiga viia ellu läbimurre ehituse digitaliseerimises. Luues eeldused ja taristu digitaalseks andmevahetuseks, saab riik anda ettevõtetele nii võimaluse kui ka motivatsiooni oma protsesside digitaliseerimiseks, mis omakorda tõstab ettevõtete tootlikkust ning rahvusvahelist konkurentsivõimet.

InfraBIM Reaalprojektis

Taavi Sadam

Reaalprojekt, projektiosakonna juhataja

Taavi alustas teede projektide juhtimisega 2007 aastal ning on osalenud erinevates suuremahulistes ja rahvusvaheliste projektides sh BIM pilootprojektides. Reaalprojektiga liitus Taavi 2020 aastal projektiosakonnajuhi ametikohal, kus muuhulgas tegeleb BIM lahenduste juurutamisega.

Vestlusring - InfraBIM tänases praktikas

Kõik infra valdkonnas tegutsejad teavad, et üha sagedamini jõuavad BIM nõuded hangetesse. Näiteks kehtestatakse nõudeid nii Transpordiameti kui Rail Baltica projektide raames. Miks on BIM nõuded olulised ja kuidas nende täitmiseks valmis olla? Antud teema lähituleviku plaane arutame põnevas vestlusringis.

Anti Palmi

Transpordiamet, ida teehoiuosakonna juhataja

Anti on Transpordiametis üheks digitaalehituse valdkonna eestvedajaks. Ta on olnud mitmete BIMiga seotud pilootprojektide käivitaja ja koordineerija. Kuna tema põhiülesandeks on tegeleda kogu tee elukaarega ehk projekteerimise, ehitamise ja korrashoiuga, siis on tal oluline roll ka Transpordiameti kogu tee-elukaart käsitleva tarkvara TEET arendamisel ning selle praktilise väärtuse tagamisel.

Urmas Alber

RB Rail AS, BIM & AIM koordinator

Urmas tegeleb kinnisvara halduse ja hoolduse digitaliseerimisega juba eelmise sajandi lõpust saadik. Alates 2019. aasta kevadest on Urmas Rail Baltica projektis tegev BIMi ja varade halduse koordinaatorina (ing.k. BIM & AIM Coordinator). 2021. aastal on fookuses varade registri koostamine GISi keskkonnas, et mudelitesse sisestatud andmed ja dokumendid oleks omavahel ning erinevates süsteemides seotud.

Indrek Oden

Roadplan OÜ, infrastruktuuride projekteerimise projektijuht

Indrek on töötanud teede projekteerimise valdkonnas üle 16 aasta nii projekteerijana kui ka projektijuhina. 2013. aastal asutas ta koos partneritega ettevõtte Roadplan OÜ. Ettevõte on orienteeritud uuendustele, efektiivsusele ja heale koostööle. BIMi nähakse kõige eelpoolmainitu võimaldajana, mistõttu on Roadplan võtnud endale eesmärgiks arendada BIMi Eestis.

Madis Padu

Nordecon AS, projektijuht

Madis on osalenud erinevates suuremahulistes projekteerimise ja ehituse töövõttude juhtimises juba alates 2008 aastast. 2020. aastal osales Madis riigitee nr 11304 Aruküla - Kostivere km 0,0-2,609 rekonstrueerimise objektil ehitjapoolse projektijuhina. Tegemist oli Maanteeameti pilootprojektiga, mille eesmärgiks on mudelipõhise ehitamise kasutusvõimaluste selgitamine Eesti tingimustes.